Pean tunnistama, et ilma pärmita leiba polnud ma vahemalt 10 aastat teinud ja kõhklused olid üsna suured. Viimased mälestused hapendatud leiba teha jäid kuhugi kooliaega, kui tegin esimest korda tutvust isetehtud leivaga. Sõbranna ema töötas Viljaveskis ja varustas meid tihtilugu(ilmselt illegaalset päritolu) igat sorti rukkijahuga. Paraku mäletan eelkõige ebaõnnestumisi-tuli kas seest nätske, liiga paksu koorikuga, küpses lõhki... Aga põnev oli alati. Ühte õnnestunud lihaeiba mäletan siiani. Seekordne leib kukkus päris hästi välja. Maitse oli tõesti "nagu päris", kuigi koorik oleks võinud pärast seismist nõks pehmem olla, aga ka krõbe koorik on vahelduseks päris hea.Retsept siis järgmine (sõltuvalt jahust võib koguseid natuke muuta)
3 dl keeva vett
1,3 dl rukkijahu (kasutasin seekord Veski-Mati oma)
2 sl juuretist
3,5 dl rukkijahu
2 tl köömneid
1 tl soola
2 tl suhkrut
Kalla keeva vee sisse 1,3 dl jahu. Sega läbi, lase segul jahtuda ja sega sisse juuretis. Puista ohtralt üle jahuga ja lase soojas kohas hapneda 20 h. Seejärel sega hulka ülejäänud jahu, köömned, sool ja suhkur ja mikserda tainakonksuga 5 min. Silu tainas märgade kätega pealt siledaks ja jäta jahuga kergelt üle puistatult 2 h sooja kohta kerkima.Vormi märgade kätega päts, lase sel veel 15 min soojas kohas kerkida ja seejärel küpseta 220 kraadises ahjus umbes 1 h. Valmis leib kasta korra veega üle ja jäta rätiku alla seisma. Sellest kogusest sai ühe keskmise suurusega pätsi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar